Aastaid oli mu fotokotis Tamron SP AF 70-200mm f/2.8 Di LD (IF). See on soodsa hinnaga, (hetkel maksab Photopointis 699 EUR) kuid soorituse poolest igati eeskujulik. Alles hiljuti vahetasin ta uuema värinastabilisaatoriga mudeli vastu välja ja pildistan nüüd Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD objektiiviga.
Välisessioonidel ongi teleobjektiiv minu põhiliseks tööriistaks. Ta eraldab portreteeritava nii hästi taustast, juhtides tähelepanu modellile ning ebaterav ala jääb pehmeks ja fookusest välja. Kui taust on modellist piisavalt kaugel, muutub see nii uduseks, et ei ole üldse aru saada, mis taustal on. See aitab sageli hädast välja kui on vaja kiiresti paar ilusat klõpsu purki saada ja ei ole aega minna otsima huvitavat ja fotogeenilist tausta.
Igapäevaelus lihtsalt kasutatav nipp:
Taust modellist piisavalt kaugele, ava võimalikult lahti, objektiiv 200mm peale zoomida ja kas pildid on tehtud sügaval metsa sees või hoopis keset linna autotee kõrval, jääb vaatajale mõistatuseks:
F 2,8: 1/250 sec, ISO 800; 200mm
F 2,8: 1/200 sec, ISO 200; 200mm
F 2,8: 1/400 sec, ISO 125; 169mm
Tausta ei pea teleobjektiiviga pildistades üldse palju olema, sest mida rohkem sa sisse zoomid, seda enam mõni väike põõsake tausta ära täita suudab:
(Klõpsa pildil, et näha suuremalt.)
Vasakpoolne pilt on tehtud 24mm fookuskaugusega ja parempoolse pildistamisel kasutatud 200mm fookuskaugust. Modell vahepeal paigast ei liikunud. 24 mm juures kaob taust kuhugi pildisügavusse, samas kui sisse zoomides tuleb ta lähemale, täidab kaadri ja muutub abstraktsemaks, aidates modellil esile tõusta.
Teleobjektiivi kokkusuruv omadus on inimesi pildistades kaunistav ja tuleb ka ülal olevatelt piltidelt hästi välja. Kui 24 mm objektiivi laiemaks venitav moonutus võib olla häiriv, siis teleobjektiiviga pildistades tunduvad inimesed justkui pikemad ja sihvakamad.
Siin tahtsime taustale jätta vaid puuriida. Kui oleksin lainurkobjektiiviga liikunud nii lähedale, et taustale jääks vaid puuriit, venitaks objektiivi moonutus modelli näo välja:
Teleobjektiiviga sisse zoomides saab aga pildi ilma moonutuseta tehtud:
F 2,8: 1/200 sec, ISO 125; 200mm
Mõnel juhul suudab 70-200 mm objektiiv taustal olevad soovimatud objektid peaaegu nähtamatuks muuta:
Ülemisel pildil on võrkaed kohe modelli selja taga. Alumisel tuli ta umbes 2 meetrit aiast eemale ja täpselt samade seadetega pildistades muutus võrk peaaegu olematuks:
F 2,8: 1/250 sec, ISO 150; 200mm
Ka tugevaid jooni saab tema abil tunduvalt mahendada:
(Klikka pildil, et näha suuremalt.)
Vasakpoolsel pildil püüavad tugevad vertikaalsed jooned pilku sama palju kui modell. Paar meetrit seinast eemale astudes sai täpselt samu seadeid kasutades tunduvalt mahedama tausta, mis aitab portreteeritava paremini esile tõsta.
70-200mm objektiiviga pildistades võlub mind veel see, et temaga töötades saab kiiresti ja paigast liikumata järjest päris erinevaid võtteid teha. 70 mm juures saab kaadrisse täispikkuse, veidi sisse zoomides poolportree ja 200 mm-ga lähivõtte. Üks-kaks-kolm:
Kogu selle hea juures, mida 70-200 mm pakub, on ka miinuspool - värinatundlikkus ja kaal. Tamroni vanem mudel kaalub 1150 ja värinastabilisaatoriga variant 1470 grammi. Säriaja valimise rusikareegel on see, et säri võiks olla võrdne või kiirem kui objektiivi fookuskaugus. 50mm juures 1/50 sec, 100mm juures 1/100 sec ja 200 mm-ga pildistades 1/200 sec.
Tamroni kõige vanema mudeliga panin südamerahuks ikka 1/250 sec või kiirema säriaja, sest aeglasemaga pildistades sattus päris palju uduseid võtteid ka sekka. Värinastabilisaatoriga objektiiv lubab küll kirjade järgi kasutada kuni 4 stoppi pikemat säriaega, kuid kindluse mõttes panen ma ka temaga pildistades ikka 1/200 sec säriaja. Stabilisaator küll lihtsustab pildistamist, kuid ei ole mingi võluvits. Kui valgusolud on kehvad, siis tõepoolest saab temaga pildistades ka pikema säriga teravaid pilte, kuid ise ei tohi sel ajal rapsida.
Pikemate säriaegadega pildistades on hea seista sirgelt kahe jalaga tugevalt maha toetades, et keha statiivina töötaks. Kui võimalik, siis veel õlga või küünarnukki seina vastu toetada. Päästikule vajutamise ajal mitte lobiseda ja hingeldada - sedasi suurendad teravate piltide saamise protsenti tunduvalt :)
Mina ei kujutaks oma fotoelu enam ilma teleobjektiivita ettegi ja kõigil välipildistamistel on 70-200 mm objektiiv alati kindlasti kaasas. Tamronil on hiljuti välja tulnud lisaks selles postituses mainitutele veel ka uuendatud stabilisaatoriga mudel Tamron SP 70-200mm f/2.8 Di VC USD G2, nii et nende valikus on hetkel lausa kolm erinevas hinnaklassis teleobjektiivi. Uuemad Canoni ja Nikoni keermele, kuid vanemad ka Sony ja Pentaxi kaamerate ette sobivad. Tutvu kogu valikuga SIIN.
No comments:
Post a Comment